21.01 uuesti Tihniku plats.  Ilm superilus, väljas -17 kraadi.. Normaalne koeraomanik oleks edasi maganud, aga mitte mina. Auto sooja, Chessu jope sahtlist välja ja muidugi trenni!
Kui me algul kartsime, et koer ei tööta, kuna külm ja eelmine kord üks käpp hakkas külmetama, siis seda täna polnud. Koeral oli uus tulemine ja energia.. Ilmselt see kadedus et Nero eile platsile tema asemel sai.. Uueks elemendiks võtsime, et istu ja minu eemaldumine.. Esimene ring - oi ma olen rahul. Mul on ilus ja hästi töötav koer.  Koeral polnud lumest sooja ega külma, tema töötas nutsu nimel.  Teine ring ka hea, aga kui nutsu kätte sai läks ringile... Ja kolmandaga sama... Tuleb hakata tema ringile pääsemise võimalusi tugevalt piirama. Ta küll tuleb tagasi lõpuks, aga saab üksinda piisavalt lustida, et töötamise isu hetkeks kaoks. Viimase ringiga hakkas üks käpp külmetama ja isegi nutsu enam sellepärast ei tahetud, aga enne seda.. Jejejejeje, mul on koer, kes tahab tööd teha ja läheb iga trenniga aina paremaks. Isegi kõrvalkõnnis ta tuleb juba aina lähemale, peatustel püsib ilusti ja asend on võrreldes kõige eelnevaga väga hea!
Tundub, et meie rehabiliteerimine hakkab vaikselt vilja kandma.. Äkki mul ikka on ühelpäeval KK koer... Aga selleks on vaja trennitrennitrenni.

20.01 sai platsile kaasa hoopis Nero. Temaga platsile nö me ei jõudnudki, tegelesime platsimeeleoluga. Kuna ta on koer, kes pole kuskil trennis käinud ja pole ära rikutud, siis seda lihtsam. Kohati ka raskem, ma ise olen harjunud Chessu tegemistega. Aga nutsuga mängima saada oli koera raske, teda pigem huvitas rihm, mille küljes nuts on.  Aga paar ilusat haaret ja võitlust siiski oli.. Tuleb palju palju kodus mängida. Aaaaa, ja veel see, et ta ootab preemiat käest, vahib mu käsi, mitte ei mängi liikuva nutsuga. Tuleb teha rohkem jalaga mänguasja löömisi, saab näha, mis edasi..

17.01 seekord hoopis kaitse .

Käisime Rummus Sergei juures.. Ta ei mäletanud algul Chessut, aga kui koera nägi oli meeles. Nii, esimene ring oli SUPER! Koer ei olnud ebakindel ega midagi, haukus küll palju, aga haare oli enamvähem. Teise ringi peal kadus ka julgus, paar korda tuli mu seljataha peitu, aga vähemalt üritas. Mina jäin rahule, raske öelda, kas Sergei ka. Aga ta arvas, et see läheb paremaks, ilmselt tuleb teha trenni nii,e t platsil on mitu koera, ehk õpib teiste pealt, et kui haaret pole või on kehva, läheb autosse tagasi, kui on ilusti, saab lustida.
Mõtlemisainet on, mulle eriti palju, sest ma pole ise enne kaitses käinud. Suht palju ilmselt jäigi minu taha kinni...

Aga vähemalt ei kantud koera maha!

15.01. Platsiks jällegi Tihniku. Kuna enne oma trenniaega saime oodata ja koer näha kuidas teised platsil töötavad, oli jonnakam. Esimene ring SUPER, isegi Merlin ütles nii.  Kontakt oli, kõrval oli ilusti asendis, isegi peatustega oli asend hea.. Ma muidugi olin lähenenud mingitele lõhnadele, aga koer ei kadunud alt ära..

Teisel ringil proovisin tempo muutust - natuke segane see asi veel, aga muidu koer heas tujus. Lõpuks kadus nagu mott ära ja ühe käpa varvaste vahele läks lumi.. Peale seda oli ka natuke ettevaatlikum hüppamiste ja nutsu püüdmiste suhtes.. No pole koeral talverehve all...
Viimane ring oli tükktegemist, et koer nutsu taga ajaks, nagu viitsis ja siis ei viitsinud kah.. Ilmselt eilne pikk trenniplatsil olek ei mõjunud hästi..

Treener arvas, et peaks uusi elemente juurde hakkama võtma, eks on näha, mis meile teisipäevaks välja mõeldakse..

Reedel on Nero esimene trenn, ma juba huviga oootan.

jepjep, olingi juba laisk olnud.. ja nüüd tagantjärgi ei mäleta enam suht mitte midagi..

kõigepealt täna - 14.01.
Esiteks, uus plats, nüüdsest on trennid Tihniku platsil. Ja muidugi suutis C kahte kohta kohe jalga tõsta.. Õnneks Kardinal hiljem huvi nende kohtade vastu ei osutanud. Aga, nats ebakindel C.  ei teagi, kas platsist või lumest, kui julgenud nutsuga nii palju lustida kui tavaliselt. Samas, kui Tsüklonit pole platsi kõrval autos, siis C ka ei lõuga nii palju.. Niiet plusspunktid Tihniku platsile.Alustasime kõrvalkõnnis ka tempomuutust, hetkel siis vaid kõndimiselt jooksule üle.. Esimese korra ei saanud ta mitte midagi aru, teine kord õnnestus paremini. Ja siiski - Mariliisi trenni tulek on meie jaoks tõsine segaja.. Täna läks pool sooritust selle nahka, et ta vahtis kust Mariliis tuleb.. Kui nägi et auto pargitud, siis isegi mängis nutsuga minuga.. Tuleb sellega veeeel rohkem vaeva näha.


7.01  olime veel Väänas, hetkel meenub, et usaldasin koera nii palju, et julgesin nutsu visata eemale, et ta saaks selle ära tuua ja õnnestus, ei pannudki huiabella ringile nagu Merlin kartis. Ilmselt ülejäänud aja jonnisime koeraga ja nõudsime lama...  Ja ikkagi kohati tuleb ka kõrvalkõnnis temaga nö spikerdada, et ta teaks, et mul on nuts põues..


Oeh, raske see algus on, aga loodame, et on seda väärt.. Ja kevadel hakkavad need tulemused kiiremini tulema, kui tugev põhi all.

Veel üks märkus, täna tuli idee, et lisaks kaitsele hakkame kevadel katsetama jälge ka Chessule..

Niih, kuna keegi seda nagunii ei loe, siis teen ma siia Chessu trenniblogi. Mul on endal hea lugeda ja mõelda ja parandada, et kuidas ja miks ja mis ja millal.


Ehk siis - 17.dets 13
C. pani üle pika aja jooksu platsilt. Sai esimeses harjutuses kohe nutsu kätte ja läks kuseringile. KArjusin, jooksin vehkisin, lõpuks tuli tagasi. Ja saime edasi teha.
Lama käsuga tuleb tegeleda - ta ei taha lamada esimese käsu peale, või lamab aga ei pane küünarnukke korralikult maha.
Lõpus tegime kõrvalkõndi paar sammu - SUPER ! Isegi koos peatusega oli SUPPPER! Merlin rahul, mina rahul. Hiljem isegi Mariliis ütles, et see oli kuradima ilus.  Olime juba trenni lõpetand kui nägin et Mariliis istub ikka autos ja palusin Merlinilt luba veel 1 kord proovida. Ta ei olnud nõus ega ka vastu, ütles et minu otsustada, kas lähen hea tundega platsilt ära, et kõik töötas või võib juhtuda et teise korraga põrun. Otsustasin proovida ja ma ei kahetse!!!!!! Koer töötas, ei jäänud kõrvalkõnnil maha, kõrval käsk oli instinkti tõstev. JUHHEI ! Mu koer töötab lõpuks.

18.dets 13
Proovisime paar korda lama käsku, toimis. Nüüd juba kipub ennetama. Aga järgmine mure, peale lama käsku KÕRVAL on nii innustav, et hüppab püsti  või jääb rahulikuks, aga keerab ennast viltu. Me ei suutnudki midagi tarka välja mõelda, et seda parandada.. Või noh, üks idee oli, seda proovib järgmine kord. Nii, kaltsu hakkas pudistama, me ei teagi miks. Vb sellepärast et sikutades niidid jäävad hambavahele, võibolla niisama. Nutsuga oli asi parem. Järelikult töötame edasi nutsuga vaid. Muidu on C. tähelepanelik, omanik on veel kohati koba aga eks ma õpin iga trenniga.

nüüdseks juba juunikuu kakstuhat kolmteist.

Oeh, KÕIK on teistoodi võrreldes eelnevate postitustega.

Minumaailmas on nüüd üks päike juures - mu pisike Emily.
Mus kasvab kodus esimene amstaffipesakond. Mul on hetkel 11 amstaffi.

Ja teate, ma ei oskagi midagi muud öelda. Kui seda, et raske ta on, aga ma olen rahul.

Kunagi kuulasime Freddyga laulu a la 2020 - et mis saab siis. Ja sel hetkel, ehk siis 2011 lõpus me ei teadnud isegi mis aasta 2013 toob kui aus olla. eks saab näha mmis aasta 2020 toob ;)