"Sa ei ole ju üksi, üksi, mina olen Sina ja Sina oled mina." - Kummaliselt hea oli seda lugu uuesti kuulata, peale mitut aastat. Ja mõelda kui palju muutunud on, ma ei ole enam see plikatirts, kes siis.

Ja üldse, vaatamata mis vahepeal kõik juhtunud on, olen ma hetkel õnnelik jälle.

Kohati panevad erinevad inimesed mind muigama, mismoodi nad käituvad just. Nii palju on sellest kõigest möödas, aga siiski on hea teada, et Sinust hoolitakse. Ja muidugi on hea minna koju, teades et mind ootab seal keegi.

Lisaks veel need inimesed, kellega mingitel põhjustel enam ei suhtle väga palju, aga aegajalt nendega rääkides on hea tunne, et oli mis oli, kõik läheb mööda ja igaüks leiab kuskilt ja kuidagi ikkagi oma õnne.

".. sellest selleni, mis oli kunagi kõik .. " - ja, see mis oli kunagi kõik, sellest lähme praegusel hetkel niisama lihtsalt mööda, mõtlemata, et mingi hetk oli see osa meie jaoks väga, et mitte öelda liiga tähtis. Aga alati jäävad meile meie mälestused. Hetk tagasi just mõtlesin, et milline oli minu nö viimane kevadvaheaeg. Ja tuli meelde - käisin Tartus, sealt tagasitulek ja pmst nädal aega magamist ja House vaatamist. Ja ma olin sellega oi kui rahul, aga hetkel ma nii ette ei kujutaks. Liiga palju onkoguaegvaja teha ja toimetada, mitte niisama istuda teki all ja vaadata sarju. Aga samas on hea - ja siiani neid osasid nüüd telekast vaadates tuleb mõni koht nii naljakalt hästi meelde.