Kui tänane hull olukord Lydia autoga väljaarvata on hea päev olnud.

sain oma akadeemilise tehtud, homme viime kutsekasse ka paberid sisse. Jõime kell 8 õhtul kahekesi siidrit ja shampust ja hea oli. Meeldiv.

Ja ma vist istungi pooled päevad telefoni otsas. Ja ma olen ära olnud vaid 2 päeva. Hmmh, kui nädalapärast tagasi lähen, mis siis veel on. Hullumine vist. Aga see on igati hea, vähemalt kedagi huvitab kus ma olen ja mida teen.

Ja see kõik muretsemine ja igatsemine ja smsid ei olegi vaid minupoolsed, muidu ma neil ju vastuseid ei saaks.

Oeh, hea on olla kuidagi kohe. Ja kell on palju ja peaks magama, aga ei taha, pole und ja värki. Aga samas, kui magama minna tuleb ehk homme kiiremini ja homme ruttu magama minna tuleb ülehomme kiiremini.

Can we pretend that airplanes in the night sky are like shooting stars?

tartu jälle

Ja jälle olen ma Tartus. Hea ja kodune tunne on. Kuigi imelik on siin üksi olla. Viimased nädal aega olen koguaeg inimeste keskel olnud ja nüüd olen üksi - vaid mina ja mu läppar ja poolik veiniklaas.

Homme on akadeemiline test. Ütleme nii,et meil Maarega on tunne, nagu ei teakski midagi.

Aga mis seal ikka, ära tuleb see teha ja ülikooli sisse saada.

Ja tegelikult ei ole ma ju kurb. Üks väheseid kordi, kui seda kirjutan ei ole ma kuidagi depressiivne, mul on hea olla. Ma olen leidnud "oma maailma" kuhu kuulun. Kõlaritest tuleb üksik vagun ja elu on lill.

Ja tegelt peaksin ma kirjutama hoopis teist blogi ka.

v.f.s. See on üks asi. Ja ONGI.

jaanid.

Ütleme nii, et ma olen superrahul. Täiesti uus seltskond ja suurtes kogustest naerukrampe.

Alustades Lauri lollustega ja lõpetades kell 8 hommikul kardinate ette vedamisega, et päike sisse ei paistaks ja magada saaks.

Lõpetatud on see KG ka ja ma olen rahul. Ma ei nutnud. Ma isegi ei tea, kas oleks pidanud või ei. Aga lõpetamisejärgsed peod nii kodus kui Teri juures olid võimsad. Kell 5 koju jalutada ja harakate karjumist kuulata. Ja järgmine päev lampi trippida ja leida ilus koht Eestimaal.

Mul on hea olla , hetkel.

pinge .

Vaid paar päeva ja on see koolielu läbi, minu jaoks vähemalt. aga miks kurat peavad need viimased paar päeva olema nii pingelised ? Miks mina pean olema just see idikas, kes enamvähem kõik asjad enda kanda võtab.

Lõpuläburahad, kingituserahad, albumirahad. Kui paljusid rahasid võib üks inimene veel koguda?

Ja miks inimesed ei saa aru, et ma tahan neid rahasid, et mul ei ole aega sada aastat oodata. Fakk, fakk. Jah, ka mul on oma elu ja omad tegemised, aga mul hetkel lihtsalt ei ole nendeks enam aega.

Ja ma olen väsinud ja tüdinud kõigest.

See nädalavahetus Lätis oli super, et vahepeal oma muredest põgeneda ja seal puhata. Nüüd aga veel paar pingelist päeva ja siis Saaremaale!

Aga enne on vaja kõik rahaasjad korda ajada, Aadu kindlustuseasjad korda ajada, lõpetada, juuksurisse jõuda.

Ja siis tuleb paar päeva puhkust ja läheb see hullumaja edasi. Siis tuleb juba akadeemiline test ja sisseastumiskatsed. Ükskord, juuli lõpuks on rahu majas. Siis kas sain kuhugi sisse või mitte.

Ja nii kuradi palju asju paneb mind mõtlema ja küsimusi esitama. Enamik küsimusi on "MIKS?" Aga vastust nendele küsimustele pole mitte kuskil, ma tean.