Võtsin julguse kokku ja sain kõik selgeks. Ja ausalt, tohutult palju parem on olla.

Teised võivad igasugu asju rääkida, aga ma millegipärast usun, mida ta rääkis.

Ja muidu mulle nii meeldib, et mul on Kadi sugune loom olemas :D Ja meie jalutuskäigud, kus me lihtsalt pooleks naerame ennast.

Näiteks kui ta näeb Kohilas, keila jõe ääres pingviine istumas.. Või kaugemal hiilivat kassi peab ta meriseaks. Siis aga avastab, et merisigadel ei ole vist nii pikka saba.

Kuidas ta arvas, et me saame pingipeal istuda ja jõge vaadata, ma pakkusin, et romantikat ka teha. Ta oli sellega nõus, kui aga mainisin, et võtame juba käest ka kinni, siis ta tegi koleda näo ja põgenes mu eest.

Ja muidugi tema mure, et kuidas on nii, et puud on muidu raagus, aga kevadel, täitsa märkamata on korraga pungad, kui sa juba pungi märkad, siis märkamatult tulevad sinna lehed. Inimesed ju peaksid seda kõike märkama. Ja minu variant, et nad öösiti hiilivad puude taga ja ronivad vaikselt puuotsa. Seda ta ei tahtnud uskuda, arvas vaid, et ta ei taha kevadel öösiti välja lehtede juurde sattuda.

See, et ma temaga rohkem vestelda ei soovi, seda ta vist kuulis täna ikka väga mitu korda.

Ülehomme on inka, ma ei tea. Nagu oskaks ja nagu ei oskaks ka. Närvi sees pole. Lihtsalt. Ükskõiksus.

Eile leidsin palju vanu asju üles. Vanad klassipildid, meie kirjad Brikule ja tema kirjad vastu, meie salajased kirjutised, luuletused. Naljakas oli lugeda neid, kirjad olid aastast 2002, kõik muu ka umbes sinnakanti, või aastake hiljem. Hea on lugeda selliseid asju, naerda ja nutta. Ja mõelda kui lollikesed me ikka oleme olnud. Ja meeldiv on ühte kohta kirjutada umbes iga aasta tagant. Ja siis umbes 10 aasta pärast seda lugeda, et kui palju kõik muutunud on vahepeal. Aga see on vaid positiivne.

Ja Kennuga rääkides avastasime, et meile pole kunagi armastuskirju kirjutatud. Et on vist viimane aeg ise romantikuteks hakata ja neid teineteisele kirjutada. Ja ikkagi avastasin, et see, et ma Kennut nii harva näen, ma tean siiski, et ta on mul olemas. Ka siis kui ma kuskil kaugemal olen. Ta saab aru, mida mõtlen ja aitab kui saab. :)