Muttiku juures jah, läks kallutamiseks. Me pidime linna ka minema, Santa tulevärki vaatama ja niisama tuiama. Aga see oli juba algusest saadik luhtaläinud plaan vist. Sest keegi eriti ei liigutanud ennast linnapoole.
Öösel me muidugi jõudsime linnas, mäki parklasse. Kadil oli seal halb ja mina tahtsin temaga vaid inglisekeeles suhelda. Ja siis ma pidin vett ostma. Ja Kadile tekkis mingi semu. Ja suuur koks käis ringi.
Ja mingi hetk me lällasime uuesti Martini juures. Kuni me poole 6 ajal koju jõudsime. Ja mina peaaegu kohe magama jäin ja teised veel jutustasid.
Hommik on üks hullemaid , Kadi arvab, et ma lasen alla.. Et ma ei tohi nuustata enam, sest tema ei viitsi köhida . Naabrimees räägib lilladest varestest. Koerad vaid kisasid akna all. Keegi ei saanud midagi aru. Mul on nüüdsest põskkoopapõletik.
Hommik on üks hullemaid , Kadi arvab, et ma lasen alla.. Et ma ei tohi nuustata enam, sest tema ei viitsi köhida . Naabrimees räägib lilladest varestest. Koerad vaid kisasid akna all. Keegi ei saanud midagi aru. Mul on nüüdsest põskkoopapõletik.
Tagasi sõites oli korduvalt tunne, et ma suren roolitaha.
Aga meeldiv oli, hullud naised Kohilast jõid Tartu mehed laua alla:)

No comments:
Post a Comment